Sooja kampsuni päev

Meie kooli sooja kampsuni päev .

Sooja kampsuni päeva eesmärgiks on  pöörata tähelepanu energia on tarbimise vähendamisele ja kliima soojenemisele maailmas.

Kuna kogu meie maja on elektriküttel, siis siinkohal on põhiline tähelepanu elektri tootmisele Eestis.

Alustan lõpp-eesmärgist: 2050 Euroopa kliimaneutraalsus

 „„Eesti Energia“ kodulehelt saame teada :Vali Roheline Energia! Näita poolehoidu taastuvale energiale ja energiasäästlikule mõtteviisile ning vali Roheline Energia! Rohelise Energia tootmiseks kasutatakse 100% taastuvaid energiaallikaid, peamiselt päikese-, tuule- ja hüdroenergiat.Toodame elektrienergiat tuulest, veest, päikesest, biomassist, biogaasist, aga ka olmeprügist, mida töötleme energiaks prügilatesse ladestamise asemel. Taastuvate energiaallikate kasutamine hoiab Eestimaa loodust. Taastuvenergia tootmisega tegeleb Eesti Energia tütarettevõte Enefit Green.“ (  https://www.energia.ee/et/taastuvenergia )

 

https://elering.ee/elektrituru-kasiraamat/5-taastuvenergeetika/54-taastuvenergia-toomisvoimalused-eestis-olemasolev

Joonisel on toodud taastuvenergia osakaal 2017.a. Eesti eesmärgiks on saavutada taastuvelektri 17,6% osakaal elektrienergia lõpptarbimisest aastaks 2020.

Tundub väga utoopiline, sest me oleme võtnud kohustuse vähendada biomassi põletamist ja praeguse seisuga ei ole tulemas ühtegi tõsiselt võetavat tuugenite parki. Praegu põletame 40 protsenti prügist koostootmisjaamades. Riik on võtnud kohustuse, et sel aastak peaks prügist minema taaskasutusse 50 protsenti. Tegelik arv on 30 ! Keskkonnaministeeriumi tippametnikud ütlevad, et ehk Euroopa Liit meid selle eest ei trahvi. Teine seisukoht on sama kummaline : meil arvatakse, et puidu põletamisel elektri tootmine on väga OK !

Ilmselt minu harimatuse tõttu tundub kummaline ka nn.roheline energia. See peaks olema 100 protsenti taastuvatest energiaallikatest saadud energia. Aga elektrienergia jaotusvõrk on ju üks ja ainuke. Kõlab nii,et ühes potis keedame korraga kartuleid ja riisiputru. Tegelikult selgitatakse, et Rohelise Energia tarbimisel väljastatakse päritolutunnistused ja Rohelise Valiku sertifikaat. Huvitav J

Aga nüüd praegusest elektri tootmisest Eestis. 85 protsenti elektrist toodetakse Narva lähistel asuvates Eesti Elektirjaamas ja Narva Elektrijaamas. Need on ametlikud nimed. Tegelikult on mõlemad soojuselektrijaamad.

Tulenevalt riigi poolt võetud kohustustest on lähitulevikus vaja mõlemad soojuselektrijaamad sulgeda. See tähendab, et peame oma elektri saama kuskilt mujalt.

See on strateegiline ja riigi julgeoleku küsimus.

Elektrilevi spetsialistid ütlevad, et „Venemaa elekter“ tähendab ainult võimsuste stabiliseerimist. See siseneb Eestisse läbi Leedu ja Estlink2 kaudu Soomest.  Venemaa elektrit vajame koormuse tipphetkedel ja tasakaalustamiseks. Rahalisest tehingust ei räägita üldse. Sama on ju teada, et vene elekter on oluliselt odavam, sest sellele ei ole lisatud kallihinnalise süsinikdioksiidi tasu ( nagu EU riikides). Avalike andmete põhjal (2018) toodeti Põhjamaades ja Baltimaades 420 TWh elektrit ja kolmandatest riikidest ( Leedu ja Soome kaudu) eksporditi 13,3 TWh, st. 3 protsenti. Seega nagu Venemaa poolt ohtu pole, ainult pisut vajame võimsuste ja sageduste stabiliseerimiseks( vahelduvvoolu igas võrgu punktis peab olema sama sagedus).

Aga Balti riigid plaanivad 2025 liituda hoopis Euroopa sagedusega, st. Venemaast lahti lülitada.

Järelikult jääb lähimal ajal alles ainult Nord Pool Spot ( Norra, Rootsi, Soome, Taani, Läti, Leedu ja Eesti ) elektriturg. Elektri hind kujuneb nagu iga teise kauba hind.

Eesti elektrijaamad suletakse mitte ebaausa konkurentsi ( Venemaa, Valgevene)  pärast, vaid need jaamad muutuvad suutmatuks energiaturul. Selle energiaturu reeglid on aga määratud 2030/2050 kliimaeesmärkide saavutamisega.

Ja nüüd jõuame taas taastuvenergeetika juurde, mille tootmismahtude suurenemist lähiajal ei paista kusagilt.

Niisiis elektri hind tõuseb meil kindlasti ja me ei reguleeri enam seda hinda.