Maa ei ole prügikast

Maa  ei ole prügikast !

Loodusainete tundides vaatasime 04.02.2019 eetris olnud ETV saadet „Osoon“ :

15. septembril 2018. aastal toimus Maailmakoristuspäev. Eestlaste eestvedamisel koristasid ühel päeval üle maailma oma maad 17,7 miljonit inimest 157 riigist, kokku koguti 88 500 tonni jäätmeid - see on meeletu kogus. Mis sellest prügist edasi saab? Tallinnas toimuval maailmakoristuspäeva konverentsil arutavad eksperdid, kuidas päästa maailm prügisurmast. Meie väikese Eesti tõsiseks probleemiks on olmejäätmed, millest suudetakse ringlusse saata vaid 32%. Aastaks 2020 peab pool olmejäätmetest ringlusse minema. Kuidas seda saavutada? Autorid Kristo Elias ja Sander Loite.

https://etv.err.ee/903582/osoon

04.02.-11.02.2019  toimus meie koolis 5.-9.klasside  loodusainete tundides nimetatud saate järelvaatamine ning kindlaks määratud kuupäeval esitasid kõik õpilased saate teemade analüüsi.

Küsiti :

1)      loetelu maailma prügiprobleemidest

2)      prügiprobleemi võimalikke lahendusi maailmas

3)      prügiproleemi võimalikke lahendusi Eestis

4)      prügiprobleemi võimalikke lahendusi meie koolis

Miks me ühisvaatamise ja analüüsi korraldasime ? Põhjuseid on kolm  :  a) esiteks oli taas kord tegu väga hea ja õigel ajal eetris olnud saatega;  b) CliMates projekti formaadi järgi on see üks projekti tegevustest c) Eestil on hetkel tõsiseid probleeme jäätmete taaskasutamise korraldusega.

Kokku avaldas  oma arvamust 203 õpilast. Rõõmu teeb see, et saadet jälgiti tähelepanelikult ning osati välja tuua oluline.

Maailma prügiprobleemidest tõsteti esile prügiprobleemi eiramist, vähest keskkonnateadlikkust prügi mõjust keskkonnale, oskamatust ja soovimatust prügi koguda ja sorteerida, liikide hävimist        ( eriti meredes ), liigset plastiku kasutamist. „Toodetakse liiga palju ühesuguseid ja ebakvaliteetseid riideid“ ( Matthias, 6c ) ja „Kohutavalt palju põletatakse lihtsalt ära taaskasutatavat materjali „ (Rasmus, 6s ).

Võimaliku lahendusena maailmas pakuti taaskasutuse pidevat selgitustööd, sorteerimise tegemist mugavamaks, inimeste motiveerimist prügi sorteerida, suuremat selgitustööd internetis ( Loreli, 6c ) ja koristuspäevade korraldamist vähemalt 2x aastas ( Annabel P., 6c ).

Eestis peaks vähem põletama prügi ( praegu 17 protsenti ladustatakse, 28 protsenti läheb taaskasutusse ja tervelt 55 protsenti põletatakse ), erinevad konteinerid kodudele lühemale, räägime lähedastele probleemist ja igasse asutusse erinevad prügi sorteerimiskastid.

Meie koolis : ei plastiktopsidele, igale õpilasele oma joogipudel ; stend prügi sorteerimise kohta           ( Marleen, 5s ); kasutame kõik paberit, mis on toodetud taaskasutatud materjalist; loengud prügi teekonnast ( Annabel R., 6c ) ; kooli „Teeme ära ürituste“ korraldamine ; me ei tohi nii palju toitu ära visata, kui praegu ; me ei telli iga aasta uusi õpikuid ja pinginaabriga õpik kahe peale ( Erki, Claudia, 6c ) ja lõpuks : igas klassis peab olema mitu prügikasti ( Kaisa Sofia, 5s ; Frida, 9c ).

Palju oli põhjalikke vastuseid. Siinkohal tahan eraldi tänada põhjalike vastuste/analüüsi eest :

Marcus Viks ( 5s ), Rasmus Prangli ( 6s ), Eiriin Jõgeva ( 9c ), Kerttu Roosme ( 9c ) ja Frida Kristensen     ( 9c ).

Tänan kõiki kaasa mõtlemast ja lahendusi pakkumast !

Just niimoodi – üheskoos oma kogukonnaga – saame  me mõtteviise muuta !

Urmas Lekk                                                                                                                              19.02.2019